"Üliõpilasena tundsin end kuulmislanguse tõttu isoleerituna. Noortegrupiga liitumine andis mulle enamat kui lihtsalt ressursse; see andis mulle sõbrad, kes tõesti mõistavad. Olen nüüd loengutes ja elus üldiselt enesekindlam."— Anna, 21
"Pärast osalise kuulmise kaotust hilisemas elus oli kontorisse naasmine hirmutav. Ühing andis praktilist nõu abivahendite kohta ja julgustas mind oma tööandjaga rääkima. See muutis kõike."— Jaan, 48
"Iganädalased seenioride kokkusaamised on mu nädala tipphetk. Me jagame lugusid, mängime lauamänge ja lihtsalt naudime üksteise seltskonda. See ühing ei ole pelgalt organisatsioon, see on pere."— Eha, 73